Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja tundku palga üle uhkust

    Äripäeva juhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Eesti üks kõrgemapalgalisi tippjuhte tunnistab Äripäeva värskes Palga TOPis, et Eestis ei ole kombeks rääkida oma palgast. Äripäev soovitab ettevõtetel olla julgem ja hakata end reklaamima kui hea palga maksjat.

    See aitaks töötajatel ja tööotsijatel paremini tööturul orienteeruda ning motiveeriks ettevõtteid konkureerima oma valdkonna parimate nimel.
    Kui töökuulutusi sirvida, siis tihtipeale pole seal palga kohta palju kirjas, kui üldse midagi. Populaarne on kasutada väljendeid „konkurentsivõimeline palk“ või „motiveeriv töötasu“ – kandideerijale mitte midagi ütlev info, millest vaadatakse tihti mööda.
    Tööandjad kasutavad võimalust palga salastamiseks, sest nii on lihtsam. Sellega ei kaasne ettevõttesisest ega firmadevahelist konkurentsi, mis paneks juhid, higimull otsa ees, iga hinna eest töötaja nimel võistlema. Kui avalikustada näiteks keskmine palk konkreetses organisatsioonis, tähendab see seda, et suure osa töötajate töötasu on sellest väiksem ning seetõttu pole ka ettevõtete juhid alati huvitatud keskmise palga esiletoomisest.
    Kui näiteks kümne töötajaga ettevõte suudaks palga läbirääkimistel hoida igakuist brutopalka iga töötaja pealt 100 eurot madalamana, tähendaks see organisatsioonile aastas juba üle 10 000 euro suurust võitu pelgalt palgast. Tööjõukulu kokku väheneks veelgi rohkem.
    Võrdlusmoment
    Äripäeva Palga TOPist saavad usinamad aimu, kui kõva tegija on nende ettevõte ning kuidas suudavad nad palgavõrdluses konkureerida sama valdkonna teistega. Sellist infot ei tohiks tööandja peljata, vaid vastupidi: kõrge palga maksmine võiks olla areneva ettevõtte üks eesmärke.
    2013. aastal oli 1576eurose keskmise brutokuupalgaga parim palgamaksja IT- ja sidevaldkond. IT-firmad on lisaks palgale panustanud oluliselt ka muudesse faktoritesse, mis on palgaga samaväärsed või vahel isegi olulisemad tegurid. Töötajatele pakutakse teisi hüvesid näiteks suurema vabadusega planeerida töögraafikut, samuti motiveeritakse omapärase töökeskkonnaga. Pole enam nii üllatav, kui ettevõte pakub ergutuseks näiteks piljardilauda või mullivanni. Peamine, et töötaja oleks õnnelik.
    Praegu on IT-sektori maine Eestis selline, et seal makstakse parimat palka. Selle valdkonna ettevõtteid hinnatakse kõrgelt, sest nendes nähakse atraktiivseid tööpakkujaid nii palga kui lisahüvede pärast. Selline positiivne maine kandub edasi ka nooremateni, keda see kindlasti mõjutab näiteks haridustee valikul.
    Rohkem infot
    Ettevõtjad võiksid atraktiivsuse suurendamiseks rohkem selgitada palgapõhimõtteid. See aitab nii tööandjal kui –võtjal saada paremat aimu, mille eest ja kuidas tasustatakse. Sellisel juhul ei pea avalikustama palganumbrit, kuid see ei ole töötasu läbinähtavamaks tegemisel ka takistuseks. Pigem on see sammuks selles suunas, et kunagi võiks töötaja uhkusega öelda, kui palju ja kelle juures ta raha teenib.
    Koolitaja Jari Pekka Kukkonen rääkis mullu Äripäeva palgafoorumil, et palk töötajat enamasti ei motiveeri – kõik algab töötaja eneseteostusest. Kui töötaja esmavajadused on täidetud, otsib ta pigem väljakutset, võimalust arenemiseks. Samamoodi võiksid mõelda ettevõtjad, et lisaks palgaga promomisele oleks võimalik inimesi meelitada ja hoida teiste hüvedega, mis ei ole palgast sugugi väiksema osatähtsusega.
    Heaks turunduseks võib näiteks olla 15. korda toimuv konkurss Pere- ja töötajasõbralik ettevõte, kus saab parematelt õppida, aga soovi korral nendega ka võistelda.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti parim õpilasfirma loodab leida investoreid üle Euroopa
Eesti parima õpilasfirma tiitli võitis Tallinna õpilased jäävanniga Nullivann. Õppurid loodavad edaspidi leida investoreid.
Eesti parima õpilasfirma tiitli võitis Tallinna õpilased jäävanniga Nullivann. Õppurid loodavad edaspidi leida investoreid.
Hotellipidajate sõnul peitub ilusate numbrite taga kole reaalsus
Suuresti väliskülastajate toel kasvu näidanud ööbimiste arv kerkis märtsis aastaga 5%, kuid hotellipidajate sõnul on turismisektori taastumisest veel vara rääkida.
Suuresti väliskülastajate toel kasvu näidanud ööbimiste arv kerkis märtsis aastaga 5%, kuid hotellipidajate sõnul on turismisektori taastumisest veel vara rääkida.