Töötaja tundku palga üle uhkust

See aitaks töötajatel ja tööotsijatel paremini tööturul orienteeruda ning motiveeriks ettevõtteid konkureerima oma valdkonna parimate nimel.

Kui töökuulutusi sirvida, siis tihtipeale pole seal palga kohta palju kirjas, kui üldse midagi. Populaarne on kasutada väljendeid „konkurentsivõimeline palk“ või „motiveeriv töötasu“ – kandideerijale mitte midagi ütlev info, millest vaadatakse tihti mööda.

Tööandjad kasutavad võimalust palga salastamiseks, sest nii on lihtsam. Sellega ei kaasne ettevõttesisest ega firmadevahelist konkurentsi, mis paneks juhid, higimull otsa ees, iga hinna eest töötaja nimel võistlema. Kui avalikustada näiteks keskmine palk konkreetses organisatsioonis, tähendab see seda, et suure osa töötajate töötasu on sellest väiksem ning seetõttu pole ka ettevõtete juhid alati huvitatud keskmise palga esiletoomisest.

Kui näiteks kümne töötajaga ettevõte suudaks palga läbirääkimistel hoida igakuist brutopalka iga töötaja pealt 100 eurot madalamana, tähendaks see organisatsioonile aastas juba üle 10 000 euro suurust võitu pelgalt palgast. Tööjõukulu kokku väheneks veelgi rohkem.

Äripäeva Palga TOPist saavad usinamad aimu, kui kõva tegija on nende ettevõte ning kuidas suudavad nad palgavõrdluses konkureerida sama valdkonna teistega. Sellist infot ei tohiks tööandja peljata, vaid vastupidi: kõrge palga maksmine võiks olla areneva ettevõtte üks eesmärke.

2013. aastal oli 1576eurose keskmise brutokuupalgaga parim palgamaksja IT- ja sidevaldkond. IT-firmad on lisaks palgale panustanud oluliselt ka muudesse faktoritesse, mis on palgaga samaväärsed või vahel isegi olulisemad tegurid. Töötajatele pakutakse teisi hüvesid näiteks suurema vabadusega planeerida töögraafikut, samuti motiveeritakse omapärase töökeskkonnaga. Pole enam nii üllatav, kui ettevõte pakub ergutuseks näiteks piljardilauda või mullivanni. Peamine, et töötaja oleks õnnelik.

Praegu on IT-sektori maine Eestis selline, et seal makstakse parimat palka. Selle valdkonna ettevõtteid hinnatakse kõrgelt, sest nendes nähakse atraktiivseid tööpakkujaid nii palga kui lisahüvede pärast. Selline positiivne maine kandub edasi ka nooremateni, keda see kindlasti mõjutab näiteks haridustee valikul.

Ettevõtjad võiksid atraktiivsuse suurendamiseks rohkem selgitada palgapõhimõtteid. See aitab nii tööandjal kui –võtjal saada paremat aimu, mille eest ja kuidas tasustatakse. Sellisel juhul ei pea avalikustama palganumbrit, kuid see ei ole töötasu läbinähtavamaks tegemisel ka takistuseks. Pigem on see sammuks selles suunas, et kunagi võiks töötaja uhkusega öelda, kui palju ja kelle juures ta raha teenib.

Koolitaja Jari Pekka Kukkonen rääkis mullu Äripäeva palgafoorumil, et palk töötajat enamasti ei motiveeri – kõik algab töötaja eneseteostusest. Kui töötaja esmavajadused on täidetud, otsib ta pigem väljakutset, võimalust arenemiseks. Samamoodi võiksid mõelda ettevõtjad, et lisaks palgaga promomisele oleks võimalik inimesi meelitada ja hoida teiste hüvedega, mis ei ole palgast sugugi väiksema osatähtsusega.

Heaks turunduseks võib näiteks olla 15. korda toimuv konkurss Pere- ja töötajasõbralik ettevõte, kus saab parematelt õppida, aga soovi korral nendega ka võistelda.